Otse põhisisu juurde

Postitused

Uue hooaja lootuskiired/ Promising new season

Peale kahte suurepärast treeningkuud novembris ja detsembris tuli jaanuar kui külma dušina. Aasta alguses pidin hüvasti jätma oma kalli vanavanaemaga, kes vähesest koosviibimisest hoolimata tähendas mulle meeletult palju. Treeneriga otsustasime kaheks nädalaks hoo täiesti maha võtta, sest isegi kui ma üritasin teha nägu, et kõik on korras, siis treener sai mind nähes kohe aru, et ei ole. Üritasin selle aja jooksul esimese semestri lõpetamisele ja eksamite läbimisele keskenduda, et see hiljem uuesti alustades treeninguid ei hakkaks segama. Kuigi mul oli keeruline end õppima sundida, läbisin kõik eksamid väga hästi, mille üle võin uhke olla.
Aasta alguse kurb uudis ei jäänud aga jaanuari jooksul viimaseks. Iga kord kui tundsin end jälle hästi, iseendana, sain sarnase uudise nagu aasta alguses. Kõigil viiel korral lähemate või natuke kaugemate inimeste lahkumisest teada saamine mõjus külma dušina. Jah, sa lugesid õigesti – VIIEL korral! Kohutav! Treeningute poolest oli jaanuar seetõttu …
Hiljutised postitused

Hooaja kokkuvõte / Short season summary

Möödunud aasta hooaja lõpus kirjutasin, et tunnen end kui väikese lapsena, kes alles õppis kõndima, esimesed sammud on tehtud ja nüüd algab tõeline teekond!
Esimene põhiklassi aasta oli tõesti kui üheks uueks teekonna alguseks. Ühe pika, raske, takistusi täis teekonna alguseks. Lühidalt kokku võttes oli see üks keerulisemaid hooaegu senimaani. Kehva alguse järel paar keskpärast sooritust, esimene EMV individuaalmedal eliitklassis, ülikooli lõpetamine ja sellega kaasnenud pinge pealt täielikult ebaõnnestunud võistlused ning lõpetuseks kodusel MMil oma aegade parima tulemuse väljajooksmine. Üles-alla käinud lühike hooaeg paari sõnaga öeldes.
Esimese aasta võin lugeda piiride kompamise aastaks. Sain teada, mis tasemel asun ja kui kaugel on veel maailma tipud. Töö arengut silmas pidades jätkub!
Nagu ilmselt enamik teist teab, kolisin augusti lõpus Rootsi elama-treenima-õppima. See oli üks üllatusi täis positiivne elumuutus.
Möödunud paljude-paljude aastate jooksul oli minu treeneriks-nõu…

Second half of the season

Sport is not all about winning. Sport is about ups and downs. It’s about a lot of sacrifices, hard decisions, pushing your limits. It’s about hard work every day. It’s about persistence, continuity, and passion. It’s about finding new motivation day by day. But most of all, it’s about falling and getting back up again. Finding inner strength that helps to find a light inside of you. It’s about improving your physical, technical and mental skills. And finally, it’s about finding your limits. How far can I go?
Kui ma ütlen, et sport on tõusude ja mõõnadega, siis ma mõtlen, et paljude mõõnade ja väheste tõusudega. See hooaeg on olnud keeruline. Mõõnasid on olnud oluliselt rohkem, kui ma ettevalmistusperioodil oleksin osanud eeldada. Talvel oli motivatsiooni küllaga ning treeningud läksid äärmiselt sujuvalt. Järsku leidsin end seisust, kus olin olnud liiga vara liiga heas minekus ja ei osanud pidureid tõmmata. Sellele järgnesid haigused ja kukkumine sügavasse auku. Nullist alustamisi pid…

MM koduseinte toel

Kodune MM, mida sai kolm aastat oodatud, on nüüd minevik. Mõnes mõttes kurb, mõnes mõttes rahulolu pakkuv.
Kuigi ise tegin vaid ühe võistlusstardi, oli MMi nädal täis võimsaid emotsioone, mis jäävad kauaks meelde.

Sprindi kvalifikatsioonist pääsesid kõik kuus! eestlast finaali, mis oli juba iseenesest suurepärane saavutus. See näitas, et koduseinad tõesti toetavad! MMi avamisel käies ja järgmisel päeval sprindi finaali kohapeal vaadates tuli õige MMi tunne sisse ja oleks tahtnud ka ise juba jala joonele panna. Minu stardini jäi veel aga mitu päeva. Sprindi finaalis tehti korralikud sooritused. Kõigil jäi küll midagi kripeldama, aga see, et kõik finaalis said joosta, oli kõva! Järgmise päeva sprinditeade oli kahjuks pigem ebaõnnestumine. Teisipäeval elasime teleka ja arvuti vahendusel kaasa tavaraja jooksjatele. Tehti taas ilusad sooritused ja tulemusterida oli mõnus vaadata! Neljapäeval oli minu kord! Ma otsustasin MMi starti minna ilma eelneva liigse stressamiseta. Ma olin enam vähe…

Koduse MMi eel

Kolm aastat tagasi teatati uudis, mis rõõmustas kogu Eesti orienteerumisrahvast - 2017.aastal toimub põhiklasside MM siinsamas Lõuna-Eestis! Tol korral olin ma ilmselgelt rõõmus, saab ju omadele kodus kaasa elada ja kogu orienteerumisparemikku oma silmaga näha. Asja natuke seedides sain aru, et jooksen ju ise ka sel aastal esimest aastat põhiklassis. Miks mitte proovida ise koondisesse pääseda? See oli unistus, mille toel edasi treenida.
Aasta-aastalt edasi. Füüsiline, tehniline ja vaimne areng. Mõistmine, et Eesti naiste tase on kohe nina ees. Nii sai unistusest eesmärk.
Eelmine hooaeg sain kindlust, et liigun õiges suunas ja kodune MM on käega katsuda. Aga kas ikka on? Eelmine hooaeg loeb väga vähe, kui kõik avastavad, et oleks tore kodus maailma parimatega võistelda.
Hooaja algus suutis korraliku põntsu panna. Peale korralikke talviseid treeninguid lõid viirused ja haigused jalad sootuks alt. Alla igasugust arvestust olev enesetunne, ebaõnnestunud katsevõistlused ja mitte midagi ü…

Samm elumuutuse suunas/ A step on life change direction

Kuus aastat tagasi oli üheks minu suureks unistuseks õppida ühes Eesti parimas gümnaasiumis – Hugo Treffneri gümnaasiumis. Oli vähe neid, kes minusse tol hetkel uskusid, aga sisse ma sain. Kõigest 15aastasena kolisin kodust 65km kaugusele üksinda elama. Esimene aasta oli meeletult raske, aga läbi ma selle kadalipu tegin ning lõpetasin keskkooli hinnetega „4“ ja „5“. Selle kõige juures ei unustanud ma sportimist ning tegin kõik, et orienteerumises Eesti paremiku hulka kuuluda.
Peale gümnaasiumi oli mul väga suur tahtmine saada arstiks, aga elutee juhatas mind hoopis kehakultuuri pinki. Viimased kolm aastat on mulle väga palju juurde andnud, eriti kuna orienteerumine on minu suurimaks kireks. Olen juurde saanud meeletult teadmisi, mis minu teekonda maailma tipu suunas lihtsustavad. Tänaseks on see kolmeaastane õpe läbitud. Olen omandanud („pooliku“)kõrghariduse. Kahjuks magistri- ja doktoriteed ma hetkel sel erialal ei jätka.
Aga mis siis edasi? Ma loodan ellu viia oma nelja-viie aasta…

Balti MV ja MK-etapp koos koolilõpupingega

Ma valetaksin iseendale, kui ütleksin, et ülikooli bakalaureuseastme lõpetamine ei ole minu viimase kuu võistlustulemusi mõjutanud. Kahjuks on see seda teinud rohkem, kui kartsin. Kui kogu viimane kuu on olnud äärmiselt pingeline, siis viimased kaks nädalat on seda veel eriti olnud. Maikuu teise poole plaane tehes jäi küsimuseks kas peaks ühe kahest võistlusest vahele jätma, sest võistlusplaan on olnud tihe ja pingeline ning ülikooli lõpetamine lisas veel topelt pinge. MMile mõeldes olid Balti meistrivõistlused oma maastiku sarnasuse tõttu olulisemad kui MK, kuid mina oma jonnakuses ei tahtnud mitte kumbagi ära jätta... Bakalaureusetöö sai tehtud, viimased eksamid linnukese kirja (kusjuures minu kõige viimane eksam oli suuline ning hinde "A" saamiseks käis see lõpuks 2h) ning viimased referaadid kirjutatud ja ette kantud. Seejärel jäi vaid oma lõputöö kaitsta, mille kuupäev langes täpselt nende kahe olulise võistluse vahele..

Balti meistrivõistlused

19.mai hommikul alustasin…