Lugu sellest kuidas
puhkusperioodi pealt Baltic Junior Cup’il võistlesin ning läbi valu viiendaks
jooksin, kui ma isegi normaalselt kõndida ei saanud.
Võistlusreisi iseloomustavad
sõnad: probleemid probleemide otsa. Esimene probleem ilmnes mul juba paar nädalat
enne võistlust, kui minu põlvevalu tagasi oli. Põhjuse sain teada päev enne
Poola sõitu. Plaan oli BJC’l jooksud ära teha ning siis täieliku puhkuse peale
minna, et põlv taastuda saaks.
Reede varahommikul alustasime
nelja väikese bussiga teekonda Poola suunas. Kohale jõudsime õhtul pimedas.
Kerge jooksuots ning valmistumine esimeseks võistluspäevaks – teateks. Teine
probleem ilmnes enne kohale jõudmist, kui selgus, et mõned meist ei saa
võistelda. Teatevõistkondade koosseisudes tuli muudatusi teha.
Teade
Aeg: 34:33
Rada: 4,7km
Võistkonna koht: 4./33.
Vahetuse koht: 11./33.
Pidin esimest vahetust jooksma.
Alustasin hästi rahulikult, et rütm sisse saada. Esimese punktiga tegin kohe
väikese vea, kui jooksin kõrval asuvasse hajutuspunkti. Õnneks sain end kiirelt
paika tagasi. Kolmanda punkti eel hajusid mõtted korraks eemale ning kaldusin vasakule. Punktist välja mäest alla joostes hüppasin üle maha langenud
puu ning väänasin vasaku jala hüppeliigese korralikult välja. Seisin pikalt puu
najal ning ainuke mõte, mis peas tiirles, oli, et kuidas ma enda võistkonda
niimoodi alt vean. Jooksin edasi, iga samm valulik. Kiirus langes märgatavalt. Neljandast vale suunaga välja. Tee peale jõudes viskasin hetkeks pilgu kompassile ning hoidsin sellega ära vales suunas liikumise. Ülejäänud rada läks paremini. Mõned väikesed vead punktide eel, millest tuleb lahti saada! Finišisse jõudes oli kõndida
valus. Sain arsti käest kohe jalale külma ning rõhksideme. Järgmisel päeval võistlemise keelas ta loomulikult ära.
Terve päev oli kõndida pea
võimatu, kuid tavarajal võistlemise poole pealt olin äärmiselt optimistlik.
Kaua see jalg ikka valutab, kui varemalt on see kiirelt kadunud. Õhtul oli
tavapärane riikide koosviibimine koos mängudega, kus seekord jäin ainult
pealtvaataja rolli.
Tavarada
Aeg: 49:29
Rada: 5,5km
Koht: 5./30.
Hommikuks oli jalg tunduvalt
parem, kui sain täistalda maha pannes korralikult jalale astuda. Paistetus ja valu, kui
jalalaba kuhugi suunas veidikenegi liikus, polnud kuhugi kadunud, kuid mul oli
kindel soov võistlema minna. Esialgse plaani kohaselt pidin minema rada läbi
kõndima, kuna N18 klassis oli koos minuga vaid kolm eestlast võistlusvalmis.
Minu plaan nägi ette aga jooksmist, kui ma juba rajale lähen. Lasin Vallol enda
jala nii tugevalt kinni teipida, et see ei liikunud kuhugi suunas, valuvaigisti
sisse ning metsa. Jooksusamm oli äärmiselt ebameeldiv. Tõusudest üles minna oli
raske, alla joosta ei julgenud. Terve rada oli üks suur kannatamine. Poole raja
peal hakkas jalg nii tugevalt valutama, et hakkasin mõtlema kas suudan lõpuni joosta. Suutsin! Finišisse jõudnuna oli kõndida äärmiselt valus, kuid ma
olin õnnelik. Tulemusi nähes oli rõõmu veel rohkem. Minu eesmärgiks oli
proovida rada lihtsalt läbi joosta, kuid ma tegin selle ära lõpetades viiendal kohal.
Ainus asi, mis selliste juhtude
puhul toidab, on tahtejõud ja
motivatsioon! :)
Praegu olen täieliku puhkuse peal
ning lasen jalgadel terveneda. Paari nädala pärast tahaksin taas
treeninglainele saada ning uue hooaja ettevalmistusega alustada. Eks näha
kuidas läheb.
Kommentaarid
Postita kommentaar