EMV, BOC ja muu

Intsikurmu jooks

Aeg: 19:36

Olin JÄLLE haigeks jäänud. Enesetunne polnud just kiita, kuid kuna mul oli võimalus sel aastal uuesti osaleda (viimati käisin 2011), siis otsustasin selle ära kasutada. Esimese kilomeetri pidas organism kenasti vastu, edasi läks allamäge. Kannatasin kuidagi lõpuni. Minu tegelik vorm lubas paremat tulemust, kui tuli. Mis teha, pidevad haigushood olid oma jälje jätnud.
Tulemused

Tartu kevade 1.päev

Aeg: 46:40

Rada: 6km

Koht: 1./3.

Mul oli vaja terveks saada, tähtsad võistlused olid ees ootamas. Kergest haigusest hoolimata ei loobunud Tartu kevadest, vaid otsustasin sinna rahulikult sörkima minna. Kaarditrenni on ju vaja! Rada ja mets olid ülimalt mõnusad.

Tartu kevade 2.päev

Aeg: 33:17

Rada: 3,6km

Koht: 1./5.

Järgmine kaarditrenni päev. Üritasin natukene rohkem pingutada kui eelmisel päeval, kuid vead tulid sisse. Enda väga suureks üllatuseks võitsin hoolimata enda aeglasest jooksutempost ja vigadest.
Tulemused

EMV lühirada

Aeg: 29:12

Rada: 3,2km

Koht: 1./9.

Võistluspäeva hommikul käisin mitte just eriti rõõmsal üritusel, kuid südametunnistus ei lubanud minemata jätta. Võistluskeskusesse jõudsin seetõttu üsna hilja, kust sain otsejoones starti minna. Ilm oli palav ning rada tundus raske tulevat. Kallasin end enne starti veega üle, et organism ja mõistus üle ei kuumeneks. Esimesse punkti minekul kasutasin ära sihi, kus sain rahulikult kaarti sisse elada ja ülejäänud rajale pilgu heita. Teise sain jälle väikest teerada kasutada. Sellised algused mulle sobivad. Kolmas ja neljas tulid samuti kergelt. Edasi võtsin hoo maha ning üritasin rohkem kaardile keskenduda. Viienda ja kuuenda võtsin rahulikult, kuid kindla peale. Seitsmendasse tegin totaalselt vale teevaliku, kui otsustasin läbi rohelise mööda mäe nõlva minna. Minut kaotust. Kaheksanda võtsin väga ebakindlalt. Mul oli tunne, et võin sellega viga teha, mistõttu võtsin hoo täiesti maha. Õnneks lahenes etapp normaalselt. Järgmised kaks punkti võtsin korralikult ning üritasin natuke kiirust lisada. Eelviimasesse minnes tundsin, et mõistus hakkab üle kuumenema ning tegin punkti juures väikese vea, joostes kõrvalpunkti. Viimase sain ilusti. Õnneks tuli finiš vastu enne, kui suutsin mõne suurema vea teha. Võitsin sellel lühikesel rajal kahe ja poole minutiga..
Tulemused

EMV MN21 teade

Aeg: 58:21

Rada: 6,1km

Koht: 13./22. (vahetuse 8./22.)

Jooksin avavahetust, millest ma üldjuhul üritan hoiduda. Võtsin alguse rahulikult, et korralik rütm sisse saada. Esimesse kohe pikk etapp, kus püüdsin võimalikult palju teid ära kasutada. Püsisin grupiga koos, kui järsku neljandat punkti võttes olid kõik kadunud. Viiendasse rahulikult mööda teed ja mäe nõlva minnes nägin ees kaasvõistlejaid. Kuuendas sain nendega kokku. Seitsmendasse mööda teed. Kaheksandasse kaldusin liialt paremale. Üheksa, kümme, üksteist võtsin rahulikult, aga kindlalt. Kaheteistkümnendasse pressisin pikalt mööda rohelist, mis oli tunduvalt aeglasem, kui poollagedat mööda minek. Lõpu võtsin kindlapeale. Viimasesse tegin imeliku sik-sak teevaliku, millega kaotasin ühe koha peko noortele.
Tulemused

BOC tavarada

Aeg: 57:41

Rada: 7km

Koht: 1./18.

Pidime Leedu poole teele asuma reede hommikul, samal päeval pidin sooritama koolieksami keemias. Üritasin õpetajate ja kooli juhtkonnaga rääkida, et saaksin võistlustele minna ning eksami mõnel muul päeval teha. Kui klassijuhata, keemia õpetaja ning direktor olid poolt, et ma võiksin koolieksami teha hiljem järele ning rahulikult võistlusteks valmistuda, siis õppealajuhataja oli kindlalt vastu: "teed eksami reedel või sa ei lõpeta kooli" olid tema sõnad mulle. Lisaks soovitas ta mul baltikad üldse vahele jätta see aasta, saan ju pea iga nädalavahetus võistelda, gümnaasiumi lõpetan vaid korra elus. Otsustasin siiski Leetu sõitmise poolt, saagu selle kooliga, mis saab. Kogu eksamitega seotud periood oli olnud väga stressirohke ning ma tahtsin sellest ringist välja pääseda, kõik ära lõpetada. Kooli juhtkond oli Sixteni kaudu otsinud mulle transporti, et saaksin reedel peale eksami sooritamist võistlustele järele sõita. Õnneks otsustati lõpuks siiski minu poolt ning lubati koolieksam teha esmaspäeval. Sain Leetu sõita koondisega koos.

Ootasin seda võistlust peale eestikaid väga. Ma teadsin, et mu jooksuvorm ei olnud haigushoode tõttu päris see, mis ta oleks võinud olla, kuid ma teadsin ka, et mu vorm lubab hea koha eest võidelda. Tundsin, et ma suudan teha hea jooksu ning vägisi kiskusid mõtted tulemusele - kas ma olen võimeline ka esikohale tulema? Olin kahtleval seisukohal. Mul oli olemas 2011.aastast teatekuld, võiks ju see individuaalne kuld kahe pronksi kõrvale ka ära tulla. Mõtlesin vaid sooritusele, hea jooksu korral tuleb ka vastav tulemus. Modelil kõndisin-sörkisin ning tutvusin maastikuga, tundsin, et ma loen liiga palju ja detailselt kaarti, mida tegelikult kohati üldse vaja ei olnud. Võistluspäeva hommikul mõtlesin enda peas kõik lahti - mis, miks ja kuidas ma pean rajal käituma. Korralik soojendus ja starti. Esimesse hästi rahulikult. Alguses mööda teed, edasi suunaga rohelise äärde, sealt eemalt paistvale raiesmikule. Suunaga sihile ning mööda mäe seljandikku punkti. Teise mööda mäe nõlva, soo äärest üles mäkke ning lohu äärt mööda punkti. Olin kaarti sisse elanud ning kõik tundus sujuvat. Kolmanda punkti eel olev roheline soo ehmatas selleni jõudes korraks ära, läksin ümber ning ilusti punkti. Neljanda sain sujuvalt. Viiendasse minnes muutusin ebakindlaks ning läksin liiga vasakule. Elektriliini alt läbi jooksnud, jäin lohus seisma ning kahtlesin, kas olen seal, kus arvan end olevat. Minu õnneks pidas kõik paika. Kuuenda etapi poole peal kadus keskendumine täiesti. Vaatasin kaarti tühja pilguga. Teadsin, et pean hästi rahulikult edasi minema, et suuremast veast hoiduda. Lagedast soost möödununa hoidsin liialt paremale, peale mida seisin tükk aega paigal ja üritasin kaarti ning maastikku kokku viia. Sain peagi oma veast aru ja läksin punkti. Seitsmendasse liikusin äärmiselt ettevaatlikult, kuna polnud endas üldse kindel. Kaheksandaga tegin raja kõige suurema vea. Joogipunktist vett võttes kadus taaskord keskendumine, millele järgnes ca 2 minutine peata olek. Üritasin kõik mõtted edasisel rajal hoida. Järgmised kolm punkti sain sujuvalt ning suutsin keskendumise taastada. Kaheteistkümnenda punkti eel tekkis kerge segadus, kui nägin enda ees sihti. Sain veast aru ning läksin vasakule punkti suunas. Järgmise võtsin kindla peale. Neljateistkümnendasse tegin s-kujulise teevaliku, kus tee peale jõudnuna ei tahtnud enda ees olevast võsast läbi minna ning soos kaldusin liialt paremale, kuid tänu sellele võtsin punkti kindlalt. Viieteistkümnes oli kerge etapp. Kuueteistkümnenda punkti eel sattusin hetkeks segadusse. Õnneks jäin endale kindlaks ning võtsin punkti. Viimasesse läksin kindla peale välja ning kasutasin ära elektriliini.

Finišisse jõudnuna ei julgenud ma isegi kohta esikolmikus loota, rääkimata võidust, sest minu jooks oli kõike muud kui hea. Tulemusi ei saanud ma teada päris tükk aega ning kui need lõpuks tulid, olin ma ilmselt kõige õnnelikum inimene võistluskeskuses. Võita Balti MV sellise jooksuga tuli tõsise üllatusena. Mida konkurendid siis seal rajal tegid? Olin ülimalt rahul. Kuid ei ole head ilma halvata. Minu suure rõõmujoovastuse kustutas teada saamine, et jooksen teadet teises võistkonnas mitte esindustiimis. Pettumus, mis sellele järgnes, oli meeletu. Kas minusse usutakse tõesti nii vähe, et mulle ei usaldata kohta esimeses võistkonnas? Põhjendust sellisele võistkondade komplekteerimisele me ei saanud. Kui nii, siis nii, mis ma ikka teha sain. Õhtusel koosolekul sain teada, et mind on siiski esindustiimi ümber tõstetud. Ka see ei taastanud mu rõõmutunnet, vaid pigem tekitas tunde, et seda tehti vastu tahtmist. Kõigest hoolimata otsustasin järgmisele päevale vastu minna rõõmsamalt ning enesekindlana.
Tulemused

BOC teade

Aeg: 33:04

Rada: 4km

Koht: 1./12.

Hommikul vara üles, sööma ning võistluskeskusesse. Väljas oli jahe ning vihma kallas. Minu lemmik ilm orienteerumiseks. Stardinimekirja ning eelmise päeva tulemusi vaadates olid lätlased meist peajagu üle, kuid oli uus päev. Elasime ühisstartidele kaasa ning läksime vaatepunkti Margreti ootama. Kui ta lõpuks tuli, polnud me kindlad mitmendad oleme, sest nooremad ja vanemad tulid läbisegi. Mina sain metsa teadmisega, et oleme teisel kohal (olime siiski liidrid). Otsustasin vaid enda sooritusele keskenduda ning endast parima anda. Vigadest ma siiski hoiduda ei suutnud. Väikesed kõrvalekalded ning hetkesed segaduses olekud võtsid oma aja, kuid suuremad vead jätsin ära. Lõpetasin liidrina ning saatsin Laura viimasele vahetusele. Võitsime neljaminutise eduga lätlaste ees. SUPER! Ma olin sõnatu ning minu näolt oli raske naeratust pühkida. Olin ühe nädalavahetusega võitnud KAKS BALTI MV KULDA! Minu rõõmu suurendas veel see, et olin teinud teatevõistluse parima aja.
Tulemused

Jukola

Aeg: 1:04:22

Rada: 6.6km

Koht: 204./1139. (ise 126./1165.)

Selleaastasele jukolale sõitsime läbi Venemaa, mis oli omamoodi elamus. Rõõm oli kuulda, kui Vene-Soome piiril, öeldes, et sõidame jukolale, teati, millest me räägime. Võistluspaika jõudsime pool kolm öösel, kus läksime otsejoones magama. Hommikul üles, sööma ning ühisstarti vaatama. Jooksime Laura, Silvia ja Ingaga Võru esimeses võistkonnas. Mina sain enda, kolmandasse, vahetusse 240ndal kohal. K-punkti pea kilomeeter, mille ajal jõudis mitu korda kogu rajale pilku heita. Esimesse punkti minekul sai juba korraliku tõusu võtta. Kolmandasse punkti minnes jäin jalaga kahe kivi vahele kinni hetkeks, millega kaasnes suur ehmatus, õnneks midagi hullu ei olnud. Neljanda etapi alguses väänasin aga sama jala korralikult välja. Astuda oli valus. Peas oli vaid mõte, et mul ei ole seda vigastust praegu, enne euroopa MV'sid, vaja. Edasi liikusin seetõttu äärmiselt ettevaatlikult. Jälgisin igat enda sammu, mistõttu kiirus käis tunduvalt alla. Samuti sattusin ühte gruppi, mis liikus üsna rahulikult. Suuremaid vigu ei teinud, mõne punkti juures vaid väikesed kaldumised. Enda jooksuga jään enam-vähem rahule. Tõstsin meie võistkonna 174ndale kohale (66 kohta).
Tulemused

Jukola on vaieldamatult minu lemmik võistlus. Võistlus, kus on kokku tulnud mitu tuhat orienteerumissõpra ning kus minu tasemel ei ole tulemusel tähtsust. Oluline on vaid emotsioon, mis selle massiga kaasneb.

Lisaks kõigele eelnevale sai minu aeg Hugo Treffneri gümnaasiumis läbi. Oli raskusi, oli rõõme, kuid kokkuvõttes imelised kolm aastat suurepäraste inimeste keskel, mina olen igati rahul! Gümnaasiumi lõputunnistus käes, mis edasi? Eks aeg näitab.

Minu selle hooaja tähtsaim võistlus leiab aset juba järgmisel nädalal: Makedoonia ja EYOC ootavad! Kuidas mu vorm on? Eelmise aastaga võrreldes tunduvalt parem ning kindlasti olen saavutanud praeguseks ka selle hooaja parima vormi. Eks näha kuidas seal kaugel see kõik realiseerub, loeb ju eelkõige orienteerumisoskus! Ettevalmistusest ja võistlusest endast lähemalt järgmises postituses.