Hei!
Minu praegust enesetunnet kirjeldavad sõnad on jõuetus, väsimus, kinnine nina, kurguvalu, valutav pea ja külmavärinad - not so good!
Igastahes, peale sünnipäeva on igasuguseid erinevaid trenne tehtud - kiiremat, rahulikumat, jooksu, suuska jne. Tükk aega pole enam väljas jooksmas käinud - ühel nädalal suutsin kõikvõimalikud tossud Võrru jätta, kuid mis siis ikka, sokkide peal saab ka hallis trenni ära tehtud, järgmine nädal suutsin dressika maha jätta ja siis nüüd tuli külm ka peale, kuid see-eest olen käinud suusatamas. Vähe, kuid siiski olen. Eelmisel talvel sai üpris korralikult käidud, kuid Tartus väga suusatama ei kutsu ning Võrus ka eriti palju ei viibi, seega üritan seda kõikvõimalike teiste treeningutega asendada, kuid jooksmisest ka vaikselt juba kopp ees, võiks midagi muud teha. Olengi siis proovinud korra igal nädalal vesiaeroobikas käia, justnimelt süvaveeaeroobikas. Tundub kerge?! Tegelikult pole, 45 minutit järjest veepinnal olles ning üritades kõikvõimalikke harjutusi nii hästi kui võimalik järgi teha nagu ette näidatakse + see on VEES, mis suurendab treeningu efektiivsust. Peale esimest korda olid lihased ikka väga läbi - but I like it. Ühekorra proovisin ka Aqua Zumba't, mis kujutas endast vees tantsimist.
Ahjaa, Eesti-Läti liiga osavõistlus suusaorienteerumises toimus ka. Esimene päev, algus oli mõnus, lugesin korralikult kaardilt kõik välja, suusad libised ja kõik oli ok, kuid siis leian ma end iga paari meetri tagant lumehanges, edasi ei liigu, valed teevalikud...võinoh mis valed, kui punkt on sinust paarikümne meetri kaugusel ning sa otsustad suusad jalast võtta ning siis 90kraadi vales suunas minna kuni jõuad järgmise suusarajani, ukerdad mitu minutit enne kui suusad tagasi alla saad ning mõtled siis miks sa nii tegid ning lähed ja võtad lõpuks oma punkti ära, siis vist ei ole ikka kõik päris korras. Igatahes, esimene päev läks kuhu ta läks, enda suureks üllatuseks olin 3. Teine päev, kuigi käisin taaskord mitu korda lumehanges ning ukerdasin igal pool, siis seda esimese päevaga vist väga võrrelda ei anna, palju parem oli. Tõusin siis Dorise järel 2. : )
Koolis on ka klassidevahelistel saalihokivõistlustel käidud. Ning, eelmisel nädalavahetusel tegin saavutuse, käisin Viru maratonil, PIKAL, esimest korda. Laupäeva hommikul sõitsime siis Mõedakule, seadsime end valmis, suusad alla ning sõitsime keskusesse, saime seal mingi 10 minutit olla kui juba start anti ning me rahulikult rajale suundusime. Kogu raja ütlesin endale mõttes et ära sõida liiga kiiresti, muidu ei jõua lõpuni (polnud ju varem sõitnud nii pikka distantsi). Igas toidupunktis sai siis rahulikult söödud ja joodud ning siis edasi sõidetud. Viimased 6 km tulid raskelt, just siis kui tulid tõusud, ma väsisin, kuid sellegipoolest sai lõpuni pingutatud ning neil viimastel kilomeetritel ka päris mitmest mehest mööda sõidetud. Igastahes 42km 3h 38min 4sek. Lõpetanud, läksin keskuses olevasse majja ning ootasin seal umbes 40 minutit ema. Auto juurde kõndides suutsid mu käed totaalselt ära külmuda, nii, et isegi autoust lahti tehes ma neid ei tundnud, rääkimata kinnaste käest ära võtmisest ja oi seda valu kui nad üles hakkasid sulama. Peale maratoni sai Rakvere spa's käidud, kus siis peaaegu terve aja käisime erinevates saunades. Õhtul koju jõudes läksime esimese asjana magama : )
Nädal veel ja siis kolmanda perioodi lõpp, arvestused... Kuid, ma ei oota üldse järgmist perioodi - kunstiajalugu ja teised ained...kool võiks läbi juba saada : )
Anyway nautige talve ja pakaliselisi ilmu, võtke kõigest viimast ja olge rõõmsad!
Kevadet oodates, Marianne
Kommentaarid
Postita kommentaar