Kool, õppimine, trenn

Dsaukii,
niisiis sai teisipäeva õhtul Tartusse ära tuldud. Kolmapäeval ja neljapäeval trenni poole pealt ei teinud midagi, küll aga sai muid asju korda saadetud. Kolmapäeval üritasin siis võimalikult palju kaasa võetud asju lahti pakkida, mis enamjaolt ka õnnestus, õhtul tulime Kellyga mõttele kinno minna, nii ka tegime, filmi nimeks oli "Halb õpetaja", mis tundus isegi täitsa normaalne. A, lõuna ajal sai juuksuris ka käidud. Neljapäeva hommikul üles ärgatud, pidulikud riided selga aetud ja end korda tehtud seadsime sammud kooli poole, õigemini Hugo Treffneri kuju juurde Ülejõe pargis, kus toimus meil koolialguse aktus. Edasi suundusime kooli aulasse, kus saime enda õpinguraamatud ja õpilaspiletid. Seejärel suundusime koju riideid vahetama ning siis linna tagasi, et klassiga, no pm pooltega sööma minna. Õhtu veetsime lihtsalt logeledes. Reedel algas siis õppetöö, päev läks kiiresti ja ilma erilise õppimiseta, esimene päev siiski selles koolis. Peale tunde läksin koju, panin asjad kokku ja suundusin bussile, et koju sõita, niiiiii hea oli taas kodus olla. Õhtul käisin, nagu reedesele tavapärane, jooksmas.

Laupäeva hommikul sõitsime siis EMV sprindile Raplasse. Soojendust tegin natuke, kuid ilmselgelt polnud see see, mis pidanuks olema. Vetsujärjekorras seistes kutsuti mind juba starti, jooksin siis sinna ja juba olin ma rajal. Jooksin normaalse tempoga ning sain punktid ilusti kätte, oli küll paar seisakut, kuid mitte eriti pikka. Lõppu jõudes ning enda aega nähes olin imestunud, olin 1,89km rajal saanud ajaks 9min 41sek ja keskmiseks kiiruseks olin saanud 5.53min/km , ma pole veel mitte kunagi sprindi keskmiseks kiiruseks alla 6 saanud. Veel üllatunum olin, kui nägin, et edestan oma lähimat konkurenti, Triinut, 33sekundiga !?

Peale sprinti käisime söömas, poes ja orienteerumisliidu peakontorit vaatamas, seejärel suundusime võistluskeskusesse. Kuna meie startideni oli veel palju aega, seisime lõkke ääres ja rääkisime juttu, peagi tuli aeg riideid vahetada, sooja teha ning siis metsa minna. Sain enda käsutusse täiesti uue lambi ning ei teadnud kaua see esimest korda vastu peab, lootsin ainult, et see minu võistluse ajal ära ei kustu, kuna varulampi ma kaasa ei võtnud. Esimesed puntkid sain ilusti, siis kolmandaga tegin väikse tiiru ning ülejäänud punktid oleks mulle nagu ise vastu tulnud, kõik sujus, mis oli väga hea, kuna Eestikate tavarada läks metsa. Peagi jõudsin ka finišisse ning tulemusi nähes olin taaskord liider, edestades taaskord Triinut minuti ja 54 sekundiga. Sain sel päeval siis ka teise Eesti meistritiitli : )

Täpselt nii nagu pealkiri juba ütleb, sisutavad minu igat päeva kool, õppimine ning trenn, muuks tegevuseks, võib öelda, et peaaegu aega ei jäägi. Koolist siis niipalju, et eelnevad 9 aastat olin harjunud koju saama kella 2 - poole 3 ajal, kuid nüüd võib sellest ainult unistada, koolipäev lõppeb mul nüüdsest ametlikult kell pool 4 või siis kolmveerand 4, olenevalt päevast. Õppida üritatakse meile mitte väga palju anda, üritame peamise tunnis ära teha ning kodus jääb konspektid ja tunnis kirja pandu üle korrata ja ära õppida. Trennist siis, kui varem teadsin alati kus ma treenin ning enamjaolt ka seda mida ma tegema pean, siis Tartusse tulles polnud mul õrna aimu ka mida tegema hakkan ja kus, nüüdseks olen siiski treeningpaiga leidnud. Hetkel hakkasin Elo juures käima, siis on vähemalt keegi kes mind juhendab ja vaatab kuidas ma seda teen, mis on hea, kuna eelnevad aastad olin kohustatud ise trenni tegema, kuid vahel sain siiski käia ka teistega koos ja Sarmite järelvalve all. Siiski kõike seda tehes muutuvad mu päevad väga pikaks, hommikul kool, seejärel pean suutma ära õppida ning kella kuueks trenni jõudma, koju jõuan tagasi umbes poole 9 ajal ning siis olen üldiselt nii väsinud, et viskun peaaegu kohe magama. Vaatab, kaua ja kaugele ma nii jõuan, siiski ei taha ma midagi pooleli jätta, üritan lihtsalt vastu pidada. Viimastel päevadel on koduigatsus peale tulnud, tahaks sinna, kus on kõik mu pere, kõik kes mind armastavad ja keda mina armastan. Praegu on see kõik nii harjumatu, olla eemal neist kõigist ja ise hakkama saada kõigega, olles veel nii noor, kuid siiski nad kõik toetavad ja aitavad mind!! Peab hakkama saama, nädalavahetuseti näen neid siiski ju! : )

PILTE SEEKORD POLNUD, KUNA EI SAANUD NEID ARVUTISSE LAADIDA. LISAN NEED NIIPEA KUI SAAN : )

Kohtumiseniii :P

Kommentaarid

Postita kommentaar