Dsaukiiii,
oeh, jälle on vahepeal niiiipalju juhtunud ja toimunud, kuigi kõigest sellest ma siia ei kirjuta.

24. toimus OK Võru sügishooaja esimene kolmapäevak, mis leidis aset Lätis (seal kus Kapa-3 oli), rada sai läbitud omal rahulikul viisil ning mingit suuremat viga sisse ei tulnud, lootsin et see on märgiks sellele, et Eestikatel läheb hästi võimidagi, kuid ei... Reedel käisin tegin pooletunnise sörgi, nagu tavaliselt enne nädalavahetusiti toimuvaid võistlusi.
Laupäev, Eestikate tavarada, kas seekord toon medali ära või ei?, kuna lühirajal see ei õnnestunud... Ilmselgelt ei vedanud stardipositsiooniga, olla esimene oma vanusegrupis, maastik pidi kaval olema, see ei tõota head...niisiis, esimene punkt ja juba kaldun ära paremale, siiski suudan selle peagi kätte saada. Edasi võtsin rahulikumalt, lugesin hoolikalt kaarti, kuid liikusin aeglaselt. Nii, neljas punkt, rahulikult, viies niisamuti ja siis kuuendaga läksin kusagile kuupeale, lõpuks otsustasin sealt tagasi maapeale tulla ja punkti ära võtta, sama kordus ka üheksanda punktiga. Triinu oli mu 9 minutiga kätte saanud ning möödunud, jooksin lihtsalt lõpuni teades, et see jooks lihtsalt ei läinud. Käisin pesemas ning sealt tulemusi minnes vaatama olin üllatunud, kui nägin, et olin 3. kohal, kuid siiski ma eriti rõõmus ei olnud, kaotada 10 minutit Margretile pole normaalne... Õhtul käisime ema, Kadri ja Mihkeliga Rakveres Aqva spas ning ööbimiskohas rääkisime niisama Himma ja poistega.
Järgmine päev, teade, kus pidin jooksma koos Laura ja Kerstiniga N18-20 klassi. Laura läks esimest vahetust, tuli teisena finišisse ning andis teate üle mulle. Teadsin, et täna ei tohi selliseid vigu teha nagu eile. Võtsin rahulikult, sain punktid enamvähem ilusti kätte ilma suuremate vigadeta ning siis, olin suundumas seitsmenda punkti poole, kui järsku tundsin, et midagi nõelab jalgadesse ning külmavärinad käisid üle keha, seejärel sumin. Ilma kaarti vaatamata jooksin nii kiiresti kui võimalik kuskile suunda, olin astunud herilaste pessa. Lõpuks neist lahti saades ei teadnud enam kus olen, pika kammimise peale sain siiski kaardist sotti ning ka punkt sai kätte saadud. Sain umbes 7 korda nõelata - jalgadesse, kätte ja selga, terve ülejäänud raja vältel olid mul külmavärinad ning enesetunne ei olnud just eriti hea, siiski kulgesin kuidagi lõpuni, tulin välja kolmandana, pika vahega teise järel, kuid sel hetkel oli peamine see, et ma üldse välja tulin. Käisin arsti juures, kes andis mulle allergiarohtu ja valuvaigistit ning kes naeris, et kaardi peal ei olnud pesa märgitud, mille tõttu ma sinna sisse astusingi :D , siiski ta ei saanud aru, miks me sinna metsa iganädalaselt ronime. Käisin pesemas ning istusin lihtsalt rahulikult kogu ülejäänud aja. Kerstin oli samuti viga teinud ning jäime kokkuvõttes neljandaks, mis on kõige nõmedam koht mis üldse olla saab.
A, enne neid võistlusi ostsin endale need uued o-jalanõud, mis mulle haiglaslikult meeldivad :D
Nii, esmaspäeval punkasin ning eile sai Põlva teisipäevakul käidud, kus taaskord ekseldud. See aasta on pm kõik võistlused toimunud kuskil võsas, nagu Eestis enam ilusaid jooksumetsi enam ei olekski, kuid siiski ma armastan metsas jooksmist : )
Järgmise korrani, dsaukiii :P
Kommentaarid
Postita kommentaar