Elu ei olegi nii lill kui pealtnäha paistab...

Dsaukiiii jälle üle pika aja. Oeh, nüüd on küll liiiga kaua aega mööda läinud kui ma viimati kirjutasin oma tegemistest, varsti saab juba kaks kuud. Mul ei ole üldse vahepeal aega olnud, lihtsalt need päevad ja nädalad lähevad niii kiiresti mööda, kooliga on ka hästi kiire, alla kuu aja veel ja saab see kool mööda saadetud. Aga see selleks, teen nüüd lühikese ülevaate oma vahepealsetest tegemistest.

Sisseastumiskatsed sooritasin üsna edukalt, sain peaaegu igasse kooli sisse kuhu proovisin, mul oli üli hea meel. Aprilli alguses võeti siis käsi ka lahasest ära, mega imelik oli olla, kuid ajapikku harjusin taas ära. Veel mõnda aega ei saanud ma raskeid asju tõsta ning vajasin natuke abi. Käe pärast ei saanud eriti hästi ka trenni teha. Kaks päeva peale lahase ära võtmist otsustasin siiski minna saalitrenni, kus esialgu jooksime ning seejärel tegime testi viimased harjutused ära. Peale seda hakati korvpalli mängima, mida mina teha ei saanud, alguses jooksin lihtsalt kaasa umbes 10 minutit ning läksin siis ümber saali ringe jooksma senikaua kui teised palli mängisid. Laupäeval, 9. aprillil käisin rahulikult jooksmas ning venitasin trenni lõpuks. Pühapäeval käisin niisamuti jooksmas ning tegin mäge. Teisipäeval sai ka esimesel päevakul käidud, mis toimus Põlva linna vahel, ühe punkti läheduses sai siiski väike viga tehtud. Kolmapäevak Kubja metsas - teise ja kolmanda punktiga kaldusin liiga vasakule, kuid õnneks taipasin seda üsna pea, kokkuvõttes jäin oma jooksuga rahule.

Tartu kevadel sai esimest korda sel aastal võistelda, paks lumi segas ja raskendas oluliselt liikumist ning reljeef ei olnud just kõige arusaadavam. Kuskil raja keskpaigas tegin ühe rumala kõrvalekaldumise, kus kaotasin umbes 3 minutit ning kuhu läks ka esimene koht. Kokkuvõttes saavutasin 3.koha Margreti ja Kerda järel ning Jaana ees.

Järgmisel päeval käisin rahulikult sörkimas. Järgneval päeval pidasin puhkust ning 19. aprillil tegin ühe kiirema jooksuotsa ning treeningu lõpuks natuke mäge. Peale trenni oli üli mõnus tunne, teadsin, et praegune jooksuvorm ei ole eriti halb, kuid alati saab seda natukenegi parandada. Järgnes kolmapäevak Sõmerpalus, starti läksin kodust jooksuga, alla 10 minuti tee sörkides ning seejärel sai metsa mindud. Rada sujus hästi, maastik ja enesetunne oli hea. Lõppu jõudes sörkisin taas koju tagasi. Neljapäeva õhtul toimus järgmine võistlus, Põlva MK MV öises orienteerumises. Seal siis taaskord ühe punkti piirkonnas natuke otsitud, kuid kuna meid oli vaid 2 tükki ning oma konkurendist sain parema aja, siis sain kuldmedali. 22. aprillil oli peko kevad kuhu ma ei läinud, kuna öine oli ettevalmistus Jüriööks ning järgneval päeval, ehk 23. aprillil tuli teha kaks starti, üks Kehtna sprindil, mis oli Euroopa MV konkureerijatele katsevõistlusena korraldatud ning teine siis öisel Jüriööl. Sprint läks üsna edukalt, kuigi oleks saanud paarist kohas otsemini minnes parema aja ning võib-olla ka võitnud, kuid jäin teiseks ning olin sellega rahul, kuna konkurents oli üsna tugev. Sõitsime peale sprinti Keila poole, vahepeal tegime söögipeatuse ühes teeäärses kohvikus. Võistluspaika jõudes kõndisime läbi väikse rongkäigu, kuulasime tervituskõnesid ja vaatasime kohalike esinemisi. Peagi anti ka võistlusele start ning paljude võistkondade esimese vahetuse jooksjad said metsa mindud. Jooksin teist vahetust, startisin koos Peko klubi noortevõistkonna vahetusega teiselt positsioonilt. Rada sujus esialgu üsna hästi, kuid paaris kohas suutsin ära kalduda ning veidi viga teha, kuid siiski tõstsin meie võistkonna liidripositsioonile noorte seas. Kokkuvõttes jäime siiski 2. koha peale. Koju jõudsime alles hommikul kell 7.
Järgneval päeval magasin peaaegu terve päeva ja öö. Teisipäeval käisin Sulbi Veski päevakul ning kolmapäeval Kääpa päevakul. Ning nädalavahetusel järgmine võistlus ees ootamas, Ilves-3 Selgisel.

Esimesel päeval läks mul hästi ning olin oma jooksuga väga rahul, võitsin päeva. Teisel päeval tegin paar väiksemat viga ning jäin Triinule 3 sekundiga kaotades teiseks, kahe päeva kokkuvõttes juhtisin siiski. Kolmas päev läks kui mööda lennates. Startisin, teise puntki minnes nägin eemalt enda ees startinud Triinut, kolmandas punktis sain ta kätte ning läksin mööda. Tegin rahulikult oma jooksu ning peagi jõudsin ka 4 minutit enne mind startinud Jaanale järgi, läksin ka temast mööda ning olin oma jooksuga ülimalt rahul. Kokkuvõttes võitsin võistluse Triinu ees 6 minuti ja 15 sekundiga.

4. mail käisin kolmapäevakul, mis toimus Vällamäel. Mets oli üsna võsane ning mäest üles-alla jooksu oli palju. Võtsin rada rahulikult ning kokkuvõttes jäin oma tehtud jooksuga rahule. 6. mail oli Sulbis Karjalaske võistlus, kus mina osaleda ei saanud, kuna viibisin Kodutütarde maakondlikul retkel. Laupäeval, 7. mail retkelt tagasi tulles jooksin ruttu kooli juurde, et lihavõttesprindi starti minna. Kodust läbi käia ei jõudnud, seega ei olnud mul ka kompassi ega si-pulka, sain need siis Sarmite käest. Kuna siinne maastik oli mulle ülimalt tuttav oma elukoha tõttu, siis pidin ainult korraks vaatama, kus järgmine punkt asub ning võisin sinna minna ilma kaarti vaatamata. Jooksu tempo oli üsna aeglane, kuna olin retkest väsinud. Võitsin siiski ära. koju jõudes läksin peaaegu kohe magama.

Järgneval päeval läksin Lõuna-Eesti karikavõistlusele, lõpupoole sai väsimusest paar kõrvalekaldumist tehtud. Võistlesime taas kahekesi ning võitsin taaskord ära.
Meeter minust ja Laurast eemal nägi Eleri rästikut, mis oli üsnagi hirmuäratav.

Peale pühapäeva tegin taas päevakese puhkust ning siis uue hooga teisipäevakule Pranglis ning järgneval päeval kolmapäevakule Kantsil, kus oli taaskord üsna palju mäest üles-alla jooksmist. Reede õhtul tegin lühikese sörkjooksu ning laupäeval läksin hea tujuga Eesti MV, mis toimus Piigandil. Puud oli lehes ning seetõttu oli ka nähtavus üsna halb. Teise punkti minnes suutsin viga teha, mis viis tuju alla, ma ei suutnud enam keskenduda ning sellest tulenevalt tulid ka teised vead viiendasse ja seitsmendasse puntki minnes. Lõppu jõudes olin enda peale vihane, kuid rahunesin maha ning ütlesin endale, et vahepeal ikka juhtub, koguaeg ei saa ka võita. Saavutasin 5.koha ning kaotasin võitjale, Margretile natuke üle 8 minuti. Esmaspäeval, 16. mail käisin rattaga sõitmas üle pika aja, teisipäeval sai Põlva teisipäevakul käidud, kus mul läks üllatavalt hästi. Kolmapäeval käisin Mõnistes päevakul, võtsin rahulikult, kuna olin päevasest Võrumaa kergejõustiku võistlustest väsinud, ning ilmselt ka selle tõttu suutsin teha ülimalt tobeda vea, kaldusin ära ning kõndisin edasi-tagasi mitu korda ning nii kahes punktis järjest. Loodan, et edaspidi läheb paremini.

Kommentaarid