Kuus aastat tagasi oli üheks minu suureks unistuseks õppida ühes Eesti parimas gümnaasiumis – Hugo Treffneri gümnaasiumis. Oli vähe neid, kes minusse tol hetkel uskusid, aga sisse ma sain. Kõigest 15aastasena kolisin kodust 65km kaugusele üksinda elama. Esimene aasta oli meeletult raske, aga läbi ma selle kadalipu tegin ning lõpetasin keskkooli hinnetega „4“ ja „5“. Selle kõige juures ei unustanud ma sportimist ning tegin kõik, et orienteerumises Eesti paremiku hulka kuuluda.
Peale gümnaasiumi oli mul väga suur tahtmine saada arstiks, aga elutee juhatas mind hoopis kehakultuuri pinki. Viimased kolm aastat on mulle väga palju juurde andnud, eriti kuna orienteerumine on minu suurimaks kireks. Olen juurde saanud meeletult teadmisi, mis minu teekonda maailma tipu suunas lihtsustavad. Tänaseks on see kolmeaastane õpe läbitud. Olen omandanud („pooliku“)kõrghariduse. Kahjuks magistri- ja doktoriteed ma hetkel sel erialal ei jätka.
Aga mis siis edasi? Ma loodan ellu viia oma nelja-viie aasta taguse unistuse ning jätkata oma õppeteed ja sportlaskarjääri linnulennult ca 770km kaugusel kodust, ühes Rootsi väikelinnas nimega Skövde. Ülikooli olen vastu võetud ning minu uueks erialaks saab biomeditsiin. Rootsi kolimine on olnud minu suureks unistuseks just eelkõige oma orienteerumisvõimaluste tõttu. Ma leian, et Eestis on võimalik tippu jõuda, kuid Rootsi pakub selleks palju paremaid võimalusi. Mis saaks olla veel parem, kui jätkata oma eluteed, tehes seda, mida ma üle kõige siin ilmas armastan ja õppides eriala, mis on mulle südamelähedane?
Nagu teada, on aga Rootsis kõik kordades kallim kui siin väikeses Eestis ning minu võimalused on piiratud. Kahjuks ei pakuta bakalaureuseõppe tudengitele ka stipendiume, sest keegi ei usu meisse veel. Kui Sina aga minusse usud ja Sul on võimalusi või tead sa kedagi, kellel on võimalusi mind minu teekonnal kuidagi toetada, siis palun võta minuga ühendust! Ja isegi kui Sul neid võimalusi pole, siis igasugune toetus kasvõi sõnade näol kulub igati ära! Tule näiteks 6.juulil Elva külje alla Vitipalusse, kus jooksen MMi lühirada, ning võta mind heade sõnadega finišis vastu!
Parimaga
Marianne
________________________________________________________________________________
Six years ago I had a dream to study in one of the best gymnasiums in Estonia – Hugo Treffner Gymnasium. At that time, there were only few people who had faith in me but I succeed and got in. When I was just 15 years old, I moved 65km from my home and started to live alone. The first year was extremely hard but I finished my studies with highest grades „4“ and „5“. Besides that, I didn’t forget sport and I did everything to belong on top in orienteering in Estonia.
After gymnasium, I had a dream to become a doctor but destiny led me to the path of physical science. Last three years have been extremely useful, especially because orienteering is my biggest passion. I have gained vast knowledge which is helping me a lot on my way to the top. For today is my three years long journey over and I’ve achieved Bachelor’s degree (BSc). Sadly I’m not going for Master’s and Doctor’s degree in that speciality right now.
But what’s next? I hope to fulfil my dream from four-five years ago and continue my studies and sports career approximately 770km from my home, in a small Swedish town named Skövde. I have been accepted to the university and my new speciality will be biomedicine. Moving to Sweden has been my biggest dream especially because of its orienteering possibilities. I find that it’s possible to reach on top in Estonia but Sweden is offering much better opportunities for that. What can be better than continuing my career doing something that I love more than anything in this world and studying speciality that is close to my heart?
As it is known then Sweden is much more expensive than our small Estonia and my options are limited. Sadly there are no scholarships for bachelor students because no one has faith in us. If You believe in me and you have opportunities or you know somebody who has opportunities to support me somehow on my way then please let me know! And even if you don’t have these opportunities then any kind of support, even some nice words, are very welcome! For instance, come to Vitipalu on July of 6th where I am running World Orienteering Championships in the middle distance and wait for me in the finish line with nice words!
Warm Greetings
Marianne
e-mail: marianne.haug123@gmail.com
 |
| Universitas Tartuensis |
Kas mõne sealtkandi klubiga on sidemed olemas? Sellega saaksin vajadusel kindlasti aidata. Sealkandis leiab nii väga koduseid, kui ka kaljuseid maastikke, http://omaps.worldofo.com/?cid=305
VastaKustutaPraegu ei ole veel jõudnud ühendust võtta sealsete klubidega, vajab tegelemist.
KustutaTerves Västergötlandi maakonnas ei ole hetkel ühtegi tugevat klubi. Skövde klubis IF Hagen on parima edetabelikohaga Rootsis Ellen Larsson (268), järgmine on Anna Larsson (671). Trollhättans SOK oli ainuke kes Jukolal osales (numbriga 150) , aga tühistati. IF Hageniga tuleb kindlasti sõbrustada, vähemalt trenni koos nendega teha, seda lubatakse heameelega. Aga võistlusklubi kandidaadina tuleks kindlasti kõne alla IK Hakarpspojkarna (Jönköpingis, Vätterni järve lõunatipus, Skövdest 92 km). Nemad olid Jukolal 2 tiimiga, said 51. ja 53. koha. Väga ühtlane koosseis, Rootsi edetabeli esisajas on neil 4 naist. Parim Isa Envall, 36. Sophia Björlinger on 42, Elna Forsberg 56, Sara Gransted 88 jne. Võiksid paluda Grete Gutmanni et ta uuriks kas Hakarpspojkarna võib olla sellest asjast huvitatud. Gete oli pikalt nende juures.
VastaKustutaBlogi administraator eemaldas selle kommentaari.
VastaKustuta