Hispaania laager

 

28. veebruari pealelõunal astusime Kerstiniga Tartu lennujaama, kust algas meie üheksa tunnine teekond läbi Helsingi Malagasse. Hispaania pinnale jõudsime 1-2 ajal öösel, mille järel võtsime enda suured kotid ning sättisime endid 11h ootamiseks. Leidsime ühes kohvikus toolid, mille peale pikali viskasime. Kell liikus ääretult aeglaselt ning korralikult magama ei saanud jääda. Lõpuks jõudis hommik kätte. Sõime ja läksime välja päikesepaikselist sooja ilma nautima ning pilte tegema. Ääretult mõnus!!

 

Viimaks jõudsid Lauri, Timo ja Tõnis samuti kohale ning asusime ööbimiskoha poole teele. Paar tundi autosõitu ning olimegi Los Canos de Meca's kohal. Esimese trenni tegime kohe orienteerumise. See tunne, mil sa võtad hooaja alguses esimest korda kaardi kätte ning lähed metsa, korraldades seal igasugu lollusi, mis vajavad parandamist, see tunne on lihtsalt võimas!

 

Laagrist üldisemalt.
Päevade arv: 11
Treeningute arv: 18
Treeningtunde: 23h 14min

Kümnel päeval üheteistkümnest tegime vähemalt ühe kaarditrenni, mis olid ääretult kasulikud. Suutsin peaaegu igas trennis mõne rumala vea teha, mis näitas, et minu orienteerumisoskus vajab kõvasti arendamist! Lisaks orienteerumistrennidele tegime tavalisi jooksuotsi ning jooksime lõike. Tõusu saime ka korralikult, mis on ainult hea.

 

Hispaanlased on eestlastega võrreldes väga sõbralikud, peaaegu kõik, kes tänaval vastu tulevad, tervitavad! Metsa all nägime neid pidevalt midagi korjamas, kuid aru ei saanud mida nad sealt otsivad. Lisaks kohtasime metsa all lehmi - funfun.

 

Enamustel päevadel oli pilves ning vihma sadas, viimasel paaril päeval saime natuke päikest ka, nii et saime kerge pruunika jume peale! Tegin selle aastase esimese supluse ka ära ning sellest, kui külm vesi on tegelikult on, sain aimu siis, kui juba sees olin.

 

 

Vähem juttu, rohkem pilte. Laagri kokkuvõtteks ütleksin niipalju, et see oli kõige parem laager, kus ma senimaani käinud olen. Sealset laagrit ei saa võrrelda Eesti omadega, kuna maastikud olid suurepärased, ilm oli suurepärane, seltskond oli suurepärane - ühesõnaga, kõik oli super! Laagriväsimus tekkis ka alles laagri lõpupoole, mitte nii nagu siin, kus juba teisel-kolmandal päeval vingutakse, et raske on. Peabki olema!

 

Mõned kaardid ka.

Rada, kus ma poole peal totaalselt kadunud olin (hea, et üldse ilma kompassita tagasi stardipaika jõudsin!)

Tavaraja võistluskaart (W20)

 

Lühiraja võistluskaart (W18) - eesmärgiks oli rada läbida võimalikult kiiresti ja ilma vigadeta!

 

Laager läbi, nüüd võiks Eestis ka lumi ära sulada ning võistlushooaeg peale hakata!

Minu märtsikuu koolipäevi saab ühel käel kokku lugeda (5). Kooli ja õppimisega olen väga maha jäänud. Arvestuste nädal saab tore olema!!