Ei ole nii, mitte minuga, mitte praegu...

Ilves-3'st järgmisel nädalavahetusel sõitsime Lätti EST-LAT liiga 3. ja 4. etapile. Esimene päev möödus rahulikult, tundsin end kuidas väsinuna, kiirust ei olnud - nii sai see rada läbitud. Isegi oma aeglase jooksutempo juures võitsin, lausa 4 minutiga, Silvia ees, kelle sain eelviimase punkti ligiduses kätte. Teine päev, joosta oli palju kergem, kuid see eest pidurdasid mahalangenud raiesmikud kõvasti. Tulemuseks võit nii teisel päeval kui ka kokkuvõttes.
Mul on kõigekõige toredamad klubikaaslased :)



Lätis läks ju hästi, miks siis selline pealkiri? Sest kõik läheb nii allamäge praegu, ma ei saa aru mis toimub, tuju on täiesti nullis. Suunda ei oska hoida, kaldun alati vasakule, kohutavalt ootan juba suvevaheaega, kuid see aeg venib järjest pikemaks, ja mis kõige tipuks, neljapäevakul viimase punkti juures hüppasin endale naela jalga...milleks see veel? Korralikult kõndida ei saanud mitu päeva, trenni tegemisest rääkimata. Tänaseks on haav peaaegu ära paranenud, natuke annab veel tunda, kuid. Käisime Kristiinega linnasprindi 2.etapil. Endine haav andis jooksu ajal õrnalt tunda, kuni, 3 punkti oli veel lõpuni ja siis, mis juhtus? Järgmine nael, appppi -.- Milleks see kõik? Mingi needus on peal või? Ma ju tahan, ma teen, ma suudan... Nädalavahetusel Tartu Kevad, mis on ühtlasi ka viimaseks katsevõistluseks Balti MV'le ja Euroopa MV'le. Baltikateni on jäänud vaid natuke üle nädala ja Euroopakateni 44 päeva. Ma niinii väga tahan minna nendele võistlustele ja tulla tagasi rahuloluga, kuid kuidas ma selleni jõuan kui ma ei saa korralikult trenni teha??

Kommentaarid