Oodates kevadet...

Heihei, peale põlvakaid olen trenni ka teinud, nagu tavaliselt. Täpsemalt kirjutan Eestikate märketeatest, kuid enne. Õpetajad streikisid ja sel ajal kui kõik teised nautisid täiel rinnal vabu päikesepaistelisi ilmu, siis meie istusime koolipingis ja õppisime kunstiajalugu. Kuid ka meie saime ühe vaba päeva, nimelt kolmapäeva, keset nädalat, polnud just eriti meeldiv päevavalik. Sellest hoolimata leppisime Kristiinega kokku, et käime koolis ühel loengul ja siis suusatama. Ootasime loengupidajat, keda lõpuks ei tulnudki, kuna oli haigeks jäänud ning kuna mingit meid huvitavat loengut tol hetkel ei olnud ja väljas oli suurepärane ilm, siis otsustasime minna ja teha kahetunnise suusatrenni. Sõitsime paar ringi Tähtveres ja siis edasi kuskil mööda põlde. Niinii mõnus oli, päike paistis, meeleolu oli suurepärane ja mitte mingisugust väsimust ei olnud, lihtsalt sõitsime ja sõitsime ja sõitsime, kuniks lõpuks jõudsime otsusele tagasi pöörata. Trenni tuli siis kaks pool tundi.

Eestikad, märketeade, mis pole mulle kunagi meeldinud. Ilm oli ka muidugi selleks ajaks vihmaseks kiskunud ning rada oli ka nii nagu ta oli. Start, Kristiina läks rajale ning tuli esimesena, 7 minutise eduga ning sai vaid ühe trahviringi, Silvia tuli ka liidrina ning sai 2 lisaringi sõita ning seejärel minu kord minna ja teha oma sõit. Paarsada meetrit peale starti tunnen kuidas jalad alla valutavad, täielik piin, pidin lihtsalt lõpuni kannatama. Ja siis, võtsin vale punkti, olin kindel et üks trahv tuleb kindlasti, loen maha, ja siis, ekraanil näitab 4. Misasja? Kust need veel tulid? Mis siis ikka, läksin tiirutama. Sõita ei jõudnud absoluutselt ning jalgade valu ei andnud kuidagi järele, viimane ring, pinguta nüüd. Ja siis näen kuulen kuidas öeldi, et Doris sai 0 ning näen kuidas ta lõpetab, enne mind. Kohutav. Täpselt nii napilt võitsime me Mammastes Põlvakate ees, kuid nüüd pidime leppima 2.kohaga. Ma olin vihane enda peale, ma ei tea kust ma suutsin koguda endale kõik need trahvid, kuid Kristiina ja Silvia olid väga tublid, andke andeks mulle : ) Tegelikult olen ma siiski rahul, suusaorienteerumine pole kunagi minu ala olnud.
Jah, Võru klubil on väga ilus dress, nagu meile autasustaminsel öeldi, meile endile meeldivad ka! : )
Peale Eestikaid sõitsime Võrru ning käisime Kreutzwaldi gümnaasiumis sise-o'l. See oli jube, ma lihtsalt jooksin kuhugi suunas, vaatasin mis korrusel punkt on ning lihtsalt jooksin, ma lihtsalt ei suutnud kaardile keskenduda.
Pühapäev, Näpsi AV, paarissprint. Alustasin, kõik oli hea, tunne oli hea, kuigi rada oli nii nagu ta oli. Ning siis, juba esimesse väikse ringiga ja siis raja peal veel mingeid rumalaid vigu, nii ka teisel ringil. Tulime lätlaste järel teiseks, kuid kuna nad võistlesid väljaspool arvestust, siis saime siiski esikoha.

Autasustamisele ma ei saanudki jääda, kuna muidu poleks jõudnud Tartusse oma kooli sise-o'le. Jõudsin siiski. Esimene jooks oli läks päris hästi ja teise jooksu ajal siis lihtsalt tähelepanu hajumise tõttu tegin natuke üle 2minutise vea, pääsesin b-finaali ja seal tulin 4. Jooksu olen see aasta väga vähe teinud ning olen oma tulemusega rahul.

Lihtsalt niinii väga ootan juba kevadet ja võistlusi, lihtsalt läheks ja jookseks.

Kommentaarid